Päikeseenergia Kasutamise Mõtekusest

Home » Päikeseenergia » Päikeseenergia Kasutamise Mõtekusest

PÄIKESEENERGIA

Kogu Maal tarbitakse aastas ca 21 000 000 GWh elektrit. Päike toodab sellise energiahulga vähem kui tunniga. Sellise koguse elektri saamiseks piisaks, kui katta Eesti-suurune maa-ala päikesepaneelidega. Päikesekiirguse hulk Eestis on peaaegu sama nagu Kesk-Euroopas. Põhja-Saksamaal, kus päikesepaneele on paigaldatud tohutul hulgal, on päiksekiirguse hulk aastas ligikaudu 1000 kWh/m².

Päikesepaneelid saavad elektritootmiseks kasutada kolme liiki päikesekiirgust.

Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem.

Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost. Hajuskiirguse puhul üldjuhul ei sõltu, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks, kuna pilvise ilmaga ei teki objektist varju, mis paneelide töötamist segaks. Kuigi hajuskiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, on see siiski arvestatav faktor elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega.

Maapinnalt peegelduv päikesekiirgus on Eesti puhul on täiesti arvestatav talveperioodil, kui lume pinnalt peegeldub tagasi päikesekiirgus.

Päikeseenergiat on taimede ja viljade kasvatamiseks kasvuhoonetes juba aastasadu kasutatud. Tänapäevased päikesekiirgusest energia tootmise tehnoloogiad on väga erineva keerukusastmega, alates lihtsatest peegelsüsteemidest kuni nanotehnoloogia abil toodetud imeõhukeste ja painduvate fotokeemiliste päikesepatareideni välja. Kõige enam kasutatakse päikeseenergiat sooja vee või elektrienergia saamiseks. Päikese soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energia-efektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. Kaudselt võib ka maakütet ja õhksoojuspumpadest saadavat soojust lugeda päikeseenergiaks. Pinnasesse akumuleerunud soojus ja õhus oleva soojus pärineb ju päikeselt.

Päikeseenergia kasutamisel on mitmeid eeliseid. Nendeks on näiteks keskkonnasäästlikkus, sest energia saamiseks ei ole vaja põletada fossiilseid kütuseid, mis omakorda saastavad keskkonda. Päikeseenergia tootmisprotsessi jääkidena ei eraldu kasvuhoonegaasi ning seda on saadaval piiramatu hulk. Ei ole vaja muretseda päikeseenergia varude lõppemise pärast, mis on teiste maavarade kasutamisel oluliseks probleemiks. Päikeseenergia kasutamiseks ei ole vaja ühendada seadet vooluvõrku ning sellega seoses on ka madalad hoolduskulud. Hea on ka see, et päikesejaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ning energiatootmise kulusid ei mõjuta kütusehinna tõus või langus.

Lisaks mitmetele positiivsete omadustele on päikeseenergia kasutamisel ka mõned puudused. Peamiseks puuduseks on see, et energiatootmine saab toimuda vaid päeval valguse käes ning öösel tuleb kasutada juba eelnevalt salvestatud energiat. Meie vööndis on päikeseenergia tootlikkus talvel väga madal vähese päevavalguse tõttu. Tänasel päeval väljatöötatud tehnoloogia on veel üsna ebaefektiivne, sest suudab elektrienergiaks muundada vaid 5% päikeseenergiast. Päikeseenergia tootmine küll keskkonda ei saasta, kuid päikesepaneelide elementide toomise kasutatakse üsna ohtlikke metalle, mis paiskavad õhku kasvuhoonegaase ning saastavad sellega meie keskkonda. Lisaks eelpooltoodule on päikesepaneelide süsteemid hetkel veel väga kallid ning nende tasuvusaeg on samuti üsna pikk. Seega võib julgelt öelda, et päikeseenergia on meie tulevikuenergia, kuid selleni, et see igaühele taskukohaseks saaks, on veel pikk tee käia.

www.energiapartner.ee

Comments are closed

Footer Column 1

This is a widgetised area. Fill it with content from the Widget Admin area.

Footer Column 2

This is a widgetised area. Fill it with content from the Widget Admin area.

Footer Column 3

This is a widgetised area. Fill it with content from the Widget Admin area.

Footer Column 4

This is a widgetised area. Fill it with content from the Widget Admin area.

A wordpress theme from BWThemes